Plantaarfastsiit ja terav valu esimestel sammudel
Plantaarfastsiit moodustab 11–15% kõigist jalalabakaebustest, mis vajavad professionaalset ravi, ning on ambulatoorses praktikas kõige sagedasem kannavalu põhjus.
Mõned uuringud näitavad, et plantaarfastsiit on suure levimusega (kuni 22%) ka jooksjate seas (Tschopp, 2017). Seda seisundit iseloomustab kõige paremini terav valu esimestel sammudel hommikul voodist tõustes. Liikumise ajal valu sageli leeveneb, kuid pärast puhkeperioodi – eriti pikema istumise või seismise järel – naaseb see taas.
Plantaarfastsiidi ravis on oluline mõista, et lisaks jalavõlvi toetamisele täidab plantaarfastsia mitmeid teisigi olulisi funktsioone. Nende tundmine aitab muuta ravi tõhusamaks.
Plantaarfastsia peamised funktsioonid
• Toetab jalalaba pikivõlvi ja aitab vältida selle lamenemist.
• Mängib olulist rolli subtalaarliigese resupinatsiooni toetamisel tõukefaasis.
• Aitab sääre tagumise lihaskonna (nt flexor hallucis longus, tibialis posterior) kaudu piirata subtalaarliigese pronatsiooni, aeglustades pronatsiooni toefaasis ja kiirendades seda äratõukefaasis.
• Toetab jalalaba väikeste (intrinsic) lihaste tööd.
• Vähendab pingejõude plantaarsetes sidemetes.
• Hoiab ära dorsaalsete interosseaallihaste survejõudude tekke keskjalaliigestes.
• Takistab pöialuude liigset dorsaalfleksiooni, mis võib põhjustada metatarsalgiat, pöialuude stressmurde ja pöialuuliigeste kompressiooni (Kirby, 2016).
Eeltoodust nähtub, et plantaarfastsia mängib võtmerolli jalalaba biomehaanikas ning mõjutab ka kõnnimustrit ja teisi kehaosi. Seetõttu on oluline hinnata biomehaanilisi tegureid, mis võivad patsiendil plantaarfastsiiti põhjustada, ning läheneda ravile kombineeritult, kasutades erinevaid füüsikalise ravi meetodeid ja harjutusi.
Plantaarfastsiidi ravi
Varasematel aastakümnetel tehti plantaarfastsiotoomiat (kirurgiline fastsia vabastamine) suhteliselt sageli, ilma et alati oleks arvestatud võimalike pikaajaliste kõrvaltoimetega. Plantaarfastsia terviklikkuse kadumine võib viia uute sümptomite ja probleemide tekkeni, mitte ainult jalalaba piirkonnas. Seetõttu peaks kirurgiline ravi olema alati viimane valik.
Plantaarfastsiiti ning tüüpilisi tendinopaatiaid (nt tennisisti küünarnukk, golfari küünarnukk, Achilleuse kõõluse põletik) ravitakse tõhusalt lööklaineraviga. Selle toime põhineb lihaste lõõgastamisel, kaltsifikatsioonide vähendamisel, valuaistingu alandamisel ning kahjustatud kudede regeneratsiooni toetamisel.
Sageli küsitakse füsioterapeudilt, millised jalanõud on plantaarfastsiidi korral parimad. Jalatsitel on tõepoolest oluline roll ning soovitatav on külastada podiaatrit.
Taastusravis soovitatakse harjutusi, mis keskenduvad suure varba liikuvuse ja hüppeliigese dorsaalfleksiooni parandamisele, samuti jalalaba lihaste tugevdamisele ja plantaarfastsia eksentrilisele koormamisele.
Kuidas lööklained toimivad?
Lööklained tekitatakse aplikaatoris ning need levivad ultraheligeeli vahendusel kudede kaudu kahjustatud piirkonda. Mehaaniline stimulatsioon käivitab rakkudes bioloogilise vastuse, mille käigus vabanevad erinevad kasvufaktorid.
Rakud reageerivad proliferatsiooni (paljunemise), migratsiooni (liikumise kahjustatud piirkonda) ja diferentseerumisega (mesenhümaalsed rakud arenevad funktsionaalsemateks rakkudeks). Need mehhanismid soodustavad kudede taastumist.
Kaltsifikatsioonide või kukekannuse korral võivad suuremad intensiivsused soodustada uute lümfisoonte teket, mis aitavad kaltsiumiladestusi reabsorptsiooni teel eemaldada.
Fokuseeritud lööklaineravi võimaldab reguleerida tungimissügavust, säilitades maksimaalse intensiivsuse ka sügavamates kudedes. See teeb meetodi sobivaks nii pindmiste kui ka sügavamate kudede raviks.
Allikas: BTL