Plantaarfastsiit: sümptomid, põhjused ja ravivõimalused

Miks on kand esimestel sammudel valus?

Plantaarfastsiit on üks sagedasemaid kanna- ja tallavalu põhjuseid. Tüüpiline sümptom on valu talla all kanna lähedal, mis on sageli kõige tugevam hommikul esimestel sammudel või pärast pikemat puhkamist. Liikuma hakates võib valu ajutiselt väheneda, kuid pikema seismise, kõndimise või jooksmise järel uuesti tugevneda.
Vaevus on seotud plantaarfastsia ehk kanna alt varvaste suunas kulgeva tugeva sidekoelise riba ülekoormuse ja ärritusega. Kannavalu põhjuseid on siiski erinevaid ning üksnes sümptomite põhjal ei saa diagnoosi panna. Kui valu paikneb talla asemel eelkõige kanna taga või sääre alaosas, võib see olla seotud Achilleuse kõõluse vaevusega.

Mis on plantaarfastsia?

Plantaarfastsia on tugev sidekoeline riba, mis kulgeb kanna alt varvaste suunas. See aitab toetada jalavõlvi ning jaotada jalale kõndimisel, jooksmisel ja seismisel mõjuvat koormust.

Kui plantaarfastsiale langev koormus suureneb liiga kiiresti või ületab kudede taluvuse, võib selle kinnituskoht kanna piirkonnas muutuda valulikuks ja ärritunuks. Seda vaevust nimetatakse tavaliselt plantaarfastsiidiks. Kannavalu põhjuseid on siiski erinevaid ja üksnes sümptomite põhjal ei saa diagnoosi panna.

Millised on plantaarfastsiidi tüüpilised sümptomid?

Plantaarfastsia vaevusele võivad viidata:

• valu talla all kanna lähedal;
• tugevam valu hommikul esimestel sammudel;
• valu pärast pikemat istumist või puhkamist;
• valulikkus talla või varvaste venitamisel;
• valu süvenemine pärast pikemat seismist, kõndimist või jooksmist.

Liikuma hakates võib valu ajutiselt väheneda, kuid pikema koormuse järel uuesti tugevneda. Sarnaseid sümptomeid võivad põhjustada ka muud kanna ja labajala piirkonna probleemid.

Mis võib plantaarfastsia vaevust soodustada?

Sageli ei ole võimalik välja tuua ühte kindlat põhjust. Vaevuse tekkimist võivad soodustada:

• füüsilise koormuse järsk suurenemine;
• jooksmine, hüppamine ja muu korduv põrutuskoormus;
• pikaajaline seismine või kõndimine kõval pinnal;
• kulunud või vähese toestusega jalanõud;
• säärelihaste jäikus ja hüppeliigese piiratud liikuvus;
• lampjalg või kõrge jalavõlv;
• ülekaal;
• vanusega seotud muutused kudedes.

Riskiteguri olemasolu ei tähenda automaatselt, et just see on kannavalu põhjus.

Kas plantaarfastsiit ja kukekannus on sama asi?

Plantaarfastsiit ja kukekannus ei ole sama nähtus. Kukekannus on kandluul röntgenpildil nähtav luuline moodustis, plantaarfastsiit aga plantaarfastsia piirkonna vaevus.

Kukekannus võib esineda koos kannavaluga, kuid luuline moodustis ise ei ole alati valu põhjus. Plantaarfastsia vaevus võib esineda ka inimesel, kellel kukekannust ei ole.

Loe lähemalt: Kukekannus ja kannavalu: põhjused ning ravivõimalused.

Kuidas plantaarfastsiiti hinnatakse?

Plantaarfastsia vaevuse hindamisel võetakse arvesse sümptomite asukohta ja kestust, koormust, jalanõusid ning jalalaba liikuvust ja tundlikkust. Vajaduse korral hindab vaevuse põhjust arst või füsioterapeut.

Röntgeni-, ultraheli- või magnetuuringut ei ole alati vaja. Uuringuid võidakse kasutada juhul, kui sümptomid ei ole tüüpilised, valu on tekkinud trauma järel või on vaja välistada mõni muu põhjus.

Mida saab plantaarfastsia vaevuse korral esmalt teha?

Kergema või hiljuti tekkinud vaevuse korral alustatakse tavaliselt lihtsatest konservatiivsetest võtetest:

• vähenda ajutiselt tegevusi, mis valu selgelt tugevdavad;
• eelista pehmenduse ja jalavõlvi toestusega jalanõusid;
• väldi paljajalu kõval pinnal kõndimist;
• tee rahulikke säärelihaste ja plantaarfastsia venitusi;
• suurenda kõndimis- ja treeningkoormust järk-järgult;
• vajaduse korral küsi füsioterapeudilt sobivaid harjutusi;
• kanna- või tallapadi võib aidata piirkonna koormust ajutiselt vähendada.

Kõigile sobivat jalanõumudelit või sisetalda ei ole. Valuvaigistite sobivuse kohta küsi nõu arstilt või apteekrilt, eriti kui sul on kroonilisi haigusi või kasutad teisi ravimeid.

Vaevuse leevenemine võib võtta aega. Ühegi meetodi puhul ei saa lubada kindlat ega kohest tulemust.

Millal tuleks pöörduda arsti või füsioterapeudi poole?

Pöördu tervishoiutöötaja poole, kui:

• valu on tugev või takistab tavapärast liikumist;
• valu tekkis pärast traumat või jalale ei saa toetuda;
• esineb märgatav turse, punetus või kuumatunne;
• jalas tekib tuimus, surisemine või tundlikkuse muutus;
• vaevus süveneb, kordub või ei leevene;
• sul on diabeet või muu haigus, mis võib mõjutada jalgade tervist.

Laineravi ei diagnoosi kannavalu põhjust. Ebaselge põhjuse, värske trauma või tugevate sümptomite korral soovitame enne protseduuri broneerimist pöörduda arsti või füsioterapeudi poole.

Lööklaineteraapia plantaarfastsia vaevuste korral

Lööklaineteraapiat kasutatakse mõnikord pikemaajaliselt püsinud plantaarfastsia vaevuste korral, eriti siis, kui koormuse kohandamine, harjutused ja muud konservatiivsed võtted ei ole toonud piisavat leevendust.

Protseduuri käigus suunatakse valitud piirkonda aparaadi abil mehaanilisi impulsse. Lööklaineteraapia ei purusta ega eemalda kukekannust. Protseduuri eesmärk on mõjutada valulikku pehmete kudede piirkonda.

Uuringute tulemused lööklaineteraapia tõhususe kohta ei ole täielikult ühesugused. Mõnel inimesel võivad vaevused väheneda, teisel ei pruugi märgatavat muutust tekkida. Tulemust ega vajalikku protseduuride arvu ei saa ette garanteerida.

Kuidas protseduur Laineravis toimub?

Enne protseduuri küsime vaevuse, terviseseisundi, kasutatavate ravimite ja võimalike vastunäidustuste kohta. Töödeldavale piirkonnale kantakse kontaktgeel ning aparaadi aplikaatoriga suunatakse piirkonda mehaanilisi impulsse. Impulsside tugevust kohandatakse vastavalt töödeldavale piirkonnale ja inimese enesetundele.

Ühe piirkonna protseduur kestab tavaliselt 10–15 minutit. Protseduuri ajal võib esineda ebamugavust või valu. Pärast protseduuri võib piirkond olla ajutiselt hell ning esineda võib punetust, kerget turset või verevalumit.

Enne broneerimist palume teada anda, kui kasutad verevedeldajaid, sul on hüübimishäire, implantaat, hiljutine operatsioon või kortikosteroidisüst. Retseptiravimite kasutamist ei tohi protseduuri tõttu omal algatusel katkestada.

Tutvu ka lööklaineteraapia teenuse, vastunäidustuste ja võimalike kõrvaltoimetega.

Korduma kippuvad küsimused

Kas plantaarfastsiit paraneb kiiresti?

Vaevuse kestus ja leevenemise kiirus on individuaalsed. Mõnel inimesel vähenevad sümptomid koormuse kohandamise ja harjutustega suhteliselt kiiresti, teisel võivad need püsida mitu kuud.

Millised jalanõud sobivad plantaarfastsiidi korral?

Sageli eelistatakse pehmenduse ja jalavõlvi toestusega jalanõusid. Ühte kõigile sobivat mudelit ei ole. Kui jalanõude või sisetaldade valik tekitab küsimusi, küsi nõu füsioterapeudilt või jalalaba tervisega tegelevalt spetsialistilt.

Kas plantaarfastsiidi korral võib treenimist jätkata?

Koormust tuleks kohandada vastavalt sümptomitele. Ajutiselt tasub vähendada tegevusi, mis valu selgelt tugevdavad, ning eelistada väiksema põrutuskoormusega liikumist. Tavapärase koormuse juurde tuleks naasta järk-järgult.

Kas lööklaineteraapia aega võib kohe broneerida?

Kui vaevuse põhjus on varem hinnatud ja võimalikud vastunäidustused on teada, võib saata broneerimissoovi. Ebaselge põhjuse, värske trauma või tugevate sümptomite korral pöördu kõigepealt arsti või füsioterapeudi poole.

Mitu lööklaineteraapia protseduuri on vaja?

Protseduuride arv ja nendevaheline aeg sõltuvad vaevuse kestusest, terviseseisundist ja individuaalsest reaktsioonist. Täpset arvu ega tulemust ei saa enne protseduure lubada.

Allikad ja lisalugemine

Journal of Orthopaedic & Sports Physical Therapy: Heel Pain – Plantar Fasciitis: Revision 2023
American Academy of Orthopaedic Surgeons: Plantar Fasciitis and Bone Spurs
NHS: Plantar fasciitis
NICE: Extracorporeal shockwave therapy for refractory plantar fasciitis