Kukekannuseks nimetatakse kandluu piirkonnas kujunevat luulist moodustist, mida võib näha röntgenülesvõttel. Kukekannus võib esineda koos plantaarfastsia vaevusega, kuid luuline muutus ise ei ole alati valu põhjus. Paljudel inimestel esineb kukekannus ilma sümptomiteta.
Kannaalune valu on sagedamini seotud plantaarfastsia ülekoormuse ja selle kinnituskoha ärritusega. Plantaarfastsia on tugev sidekoeline riba, mis kulgeb kanna alt varvaste suunas ja aitab toetada jalavõlvi. Selle piirkonna vaevust nimetatakse sageli plantaarfastsiidiks või plantaarfastsia valusündroomiks.
Kannavalu põhjuseid on erinevaid. Diagnoosi ei saa panna üksnes sümptomite või röntgenipildi põhjal.
Millised on tüüpilised sümptomid?
Plantaarfastsia vaevusele võivad viidata:
- valu talla all kanna lähedal;
- tugevam valu esimestel sammudel hommikul;
- valu pärast pikemat istumist või puhkust;
- valu süvenemine pikaajalisel seismisel, kõndimisel või jooksmisel;
- talla valulikkus jalavõlvi või varvaste venitamisel.
Liikuma hakates võib valu ajutiselt väheneda, kuid pikema koormuse järel uuesti tugevneda. Sarnaseid sümptomeid võivad põhjustada ka muud labajala ja kanna piirkonna probleemid.
Miks kannavalu tekib?
Sageli ei ole võimalik välja tuua ühte kindlat põhjust. Plantaarfastsia vaevuste tekkimist võivad soodustada:
- koormuse järsk suurenemine;
- pikaajaline seismine või kõndimine kõval pinnal;
- jooksmine, hüppamine ja muu korduv põrutuskoormus;
- vähese toestuse või kulunud tallaga jalanõud;
- säärelihaste jäikus ja hüppeliigese piiratud liikuvus;
- lampjalg või kõrge jalavõlv;
- ülekaal;
- vanusega seotud muutused kudedes.
Riskiteguri olemasolu ei tähenda automaatselt, et just see põhjustab kannavalu.
Mida saab kannavalu korral esmalt teha?
Kergema ja hiljuti tekkinud kannavalu korral soovitatakse sageli alustada koormuse kohandamisest ning lihtsatest konservatiivsetest võtetest:
- vähenda ajutiselt tegevusi, mis valu selgelt tugevdavad;
- eelista pehmenduse ja jalavõlvi toestusega jalanõusid;
- väldi paljajalu kõval pinnal kõndimist;
- tee regulaarselt rahulikke säärelihaste ja plantaarfastsia venitusi;
- vajaduse korral küsi füsioterapeudilt sobivaid harjutusi;
- kanna- või tallapadi võib aidata piirkonna koormust ajutiselt vähendada.
Valuvaigistite sobivuse kohta küsi nõu arstilt või apteekrilt, eriti juhul, kui sul on kroonilisi haigusi või kasutad teisi ravimeid.
Kannavaevuse paranemine võib võtta aega. Ühegi võtte puhul ei saa lubada kindlat ega kohest tulemust.
Millal tuleks pöörduda arsti või füsioterapeudi poole?
Pöördu tervishoiutöötaja poole, kui:
- valu on tugev või takistab tavapärast liikumist;
- valu tekkis pärast traumat või jalale ei saa toetuda;
- esineb märgatav turse, punetus või kuumatunne;
- jalas esineb tuimus, surisemine või tundlikkuse muutus;
- vaevus süveneb, kordub või ei leevene;
- sul on diabeet või muu haigus, mis võib mõjutada jalgade tervist.
Laineravi ei diagnoosi kannavalu põhjust. Kui valu põhjus ei ole teada või tegemist on värske traumaga, soovitame enne protseduuri broneerimist pöörduda arsti või füsioterapeudi poole.
Lööklaineteraapia plantaarfastsia vaevuste korral
Lööklaineteraapiat kasutatakse mõnikord pikemaajaliselt püsinud plantaarfastsia vaevuste korral, eriti siis, kui koormuse kohandamine, harjutused ja muud konservatiivsed võtted ei ole andnud piisavat leevendust.
Protseduuri käigus suunatakse valitud piirkonda aparaadi abil mehaanilisi impulsse. Lööklaineteraapia ei purusta ega eemalda kukekannust. Protseduuri eesmärk on mõjutada valulikku pehmete kudede piirkonda.
Uuringute tulemused lööklaineteraapia tõhususe kohta ei ole täielikult ühesugused. Mõnel inimesel võivad vaevused väheneda, teisel ei pruugi märgatavat muutust tekkida. Tulemust ega vajalikku protseduuride arvu ei saa ette garanteerida.
Kuidas protseduur Laineravis toimub?
Enne protseduuri küsime kaebuse, terviseseisundi, kasutatavate ravimite ja võimalike vastunäidustuste kohta. Töödeldavale piirkonnale kantakse kontaktgeel ning aparaadi aplikaatoriga suunatakse piirkonda mehaanilisi impulsse. Impulsside tugevust kohandatakse vastavalt töödeldavale piirkonnale ja inimese enesetundele.
Ühe piirkonna protseduur kestab tavaliselt 10–15 minutit. Protseduuri ajal võib esineda ebamugavust või valu. Pärast protseduuri võib piirkond olla ajutiselt hell ning esineda võib punetust, kerget turset või verevalumit.
Enne broneerimist palume kindlasti teada anda, kui kasutad verevedeldajaid, sul on hüübimishäire, implantaat, hiljutine operatsioon või kortikosteroidisüst. Retseptiravimite kasutamist ei tohi protseduuri tõttu omal algatusel katkestada.
Tutvu ka lööklaineteraapia teenuselehel esitatud vastunäidustuste ja võimalike kõrvaltoimetega.
Lööklaineteraapia lühidalt
Kestus: tavaliselt 10–15 minutit
Hind: 37 € ühe piirkonna kohta
Asukoht: Tondi 27, Tallinn
Vastuvõtt: ainult eelbroneerimisega
Korduma kippuvad küsimused
Kas kukekannus põhjustab alati valu?
Ei. Kukekannus võib olla röntgenipildil nähtav ka inimesel, kellel kannavalu ei ole. Valu võib olla seotud hoopis plantaarfastsia või mõne muu kanna piirkonna struktuuriga.
Kui kiiresti võib tulemus ilmneda?
Reaktsioon on individuaalne. Mõnel inimesel võib vaevus järk-järgult väheneda, teisel ei pruugi protseduur anda soovitud tulemust. Kindlat leevendust ega paranemise kiirust ei saa lubada.
Mitu protseduuri on vaja?
Protseduuride arv ja nendevaheline aeg sõltuvad vaevuse kestusest, terviseseisundist ja individuaalsest reaktsioonist. Täpset arvu ei saa enne protseduuri lubada.
Kas kannavalu korral võib kohe lööklaineteraapia aega broneerida?
Kui kannavalu põhjus on varem hinnatud ja võimalikud vastunäidustused on teada, võib saata broneerimissoovi. Ebaselge põhjuse, värske trauma või tugevate sümptomite korral pöördu kõigepealt arsti või füsioterapeudi poole.