Õlavalu võib häirida käe tõstmist, riietumist, töötamist, sportimist ja magamist. Valu võib tekkida järsku pärast traumat või ülekoormust, kuid kujuneda ka aeglaselt ilma ühe selge põhjuseta. Mõnikord paikneb probleem õlas endas, teinekord võib valu õlapiirkonda kiirguda kaelast või ülaseljast.
Õlavalu ei ole üks kindel diagnoos. Sobiva käsitluse valimiseks on oluline arvestada valu asukohta, kestust, õla liikuvust, varasemaid vigastusi ja seda, millised tegevused vaevust suurendavad.
Miks võib õlg valutama hakata?
Õlaliiges võimaldab käel liikuda väga suures ulatuses. Liigest toetavad lihased, kõõlused, sidemed ja liigesekapsel. Õlavalu võib olla seotud nii nende kudede ülekoormuse kui ka vigastuse või liigese muutustega.
Sagedasemad võimalikud põhjused on:
- õla ja seda ümbritsevate lihaste ülekoormus;
- harjumatu füüsiline töö või treening;
- korduvad käe liigutused õlast kõrgemal;
- rotaatormanseti kõõluste vaevused;
- õlapiirkonna limapauna ärritus ehk bursiit;
- külmunud õlg ehk adhesiivne kapsuliit;
- õlaliigese või rangluu-õlanukiliigese kulumismuutused;
- kukkumine, löök, venitus või muu trauma;
- õlaliigese ebastabiilsus või nihestus;
- kaelast õlga ja kätte kiirguv valu.
Sarnaseid sümptomeid võivad põhjustada erinevad seisundid. Ainult valu asukoha järgi ei ole võimalik selle põhjust usaldusväärselt kindlaks teha.
Millised on õlavalu sagedasemad sümptomid?
Õlavaevus võib avalduda erinevalt. Esineda võib:
- valu käe tõstmisel ette või küljele;
- valu eseme võtmisel kõrgemalt riiulilt;
- raskus käe viimisel selja taha;
- öine valu, eriti valusal küljel magades;
- õla jäikus ja liikuvuse vähenemine;
- jõu vähenemine või ebakindlus käes;
- valulikkus õla ees, küljel või taga;
- naksumine või krudin liigutamisel;
- valu kiirgumine õlavarde;
- õla ja kaela lihaste pinge.
Naksumine või krudin ei tähenda tingimata koekahjustust. Tähelepanu vajavad eelkõige valu, selgelt vähenenud liikuvus, jõu kadumine ning igapäevase tegevuse häirumine.
Õlavalu käe tõstmisel
Õlavalu käe tõstmisel võib olla seotud õla kõõluste ja teiste pehmete kudede ülekoormuse või ärritusega. Vaevus võib tugevneda kätt küljele tõstes, raskust hoides või pea kohal töötades.
Sellise valu korral ei ole täielik liikumatus tavaliselt parim lahendus. Ajutiselt tasub vähendada selgelt valu suurendavaid tegevusi, kuid säilitada võimaluse piires õla rahulik ja talutav liikumine.
Kui pärast traumat ei ole võimalik kätt tõsta, õlg on muutnud kuju või käes on tekkinud märgatav nõrkus, tuleb pöörduda tervishoiutöötaja poole.
Öine õlavalu
Öine õlavalu võib esineda mitmesuguste õlaprobleemide korral. Valu võib tugevneda valusal küljel lamades või takistada sobiva magamisasendi leidmist.
Ajutiselt võib aidata magamine teisel küljel või selili ning valutava käe toetamine padjale. Kui öine valu kordub, süveneb või hakkab und ja igapäevast tegevust oluliselt häirima, tuleks vaevuse põhjust hinnata.
Kas tegemist võib olla külmunud õlaga?
Külmunud õla korral tekivad tavaliselt nii valu kui ka õlaliigese märgatav jäikus. Käe liikumisulatus väheneb eri suundades ning raskeks võivad muutuda riietumine, juuste kammimine ja käe selja taha viimine.
Iga valulik ja jäik õlg ei ole siiski külmunud õlg. Sarnaseid vaevusi võivad põhjustada ka kõõluste probleemid, liigese kulumismuutused või varasem vigastus.
Loe lähemalt: külmunud õla sümptomid ja ravivõimalused.
Mida saab õlavalu korral esmalt teha?
Kergema ja hiljuti tekkinud õlavalu korral võib alustada koormuse kohandamisest.
Kasulik võib olla:
- vähendada ajutiselt liigutusi, mis valu selgelt suurendavad;
- vältida mõnda aega rasket tõstmist ja korduvat pea kohal töötamist;
- hoida õlga võimaluse piires rahulikus liikumises;
- teha tööpäeva jooksul pause ja vahetada asendit;
- toetada valutavat kätt magamisel padjaga;
- suurendada treening- ja töökoormust edaspidi järk-järgult;
- küsida füsioterapeudilt sobivaid liikuvus- ja jõuharjutusi.
Valuvaigistite ja põletikuvastaste ravimite sobivuse kohta tuleks küsida nõu arstilt või apteekrilt, eriti kui esineb kroonilisi haigusi või kasutatakse teisi ravimeid.
Õla täielik hoidmine ja pikaajaline liikumatus võivad soodustada jäikuse süvenemist. Samas ei ole mõistlik tugevat valu jõuga ületada.
Millal tuleb õlavaluga arsti poole pöörduda?
Tervishoiutöötaja poole tuleks pöörduda, kui:
- valu tekkis pärast kukkumist, lööki või muud traumat;
- kätt ei ole võimalik tõsta või kasutada;
- õlg on nähtavalt muutnud kuju;
- õlapiirkonnas esineb märgatav turse, punetus või kuumatunne;
- valuga kaasneb palavik või üldine halb enesetunne;
- käes esineb süvenev nõrkus, tuimus või tundlikkuse muutus;
- valu häirib pidevalt magamist ja igapäevast tegevust;
- vaevus süveneb või ei hakka mõne nädala jooksul leevenema;
- õlavalu tekib koos rindkerevalu, hingamisraskuse, külma higi või halva enesetundega.
Äkki tekkinud õla- või vasaku käe valu koos rindkere pitsituse, õhupuuduse või lõuga kiirguva valuga võib vajada kiiret meditsiinilist abi.
Kuidas õlavalu põhjust hinnatakse?
Õlavaevuse hindamisel küsitakse tavaliselt valu tekkimise, kestuse, asukoha, koormuse ja varasemate vigastuste kohta. Samuti hinnatakse õla liikuvust, jõudu ja valulikke liigutusi.
Röntgeni-, ultraheli- või magnetuuringut ei ole iga õlavalu korral vaja. Uuring võib olla vajalik näiteks trauma, märgatava jõukaotuse, pikaajalise vaevuse või mõne kindla kahjustuse kahtluse korral.
Laineravi ei diagnoosi õlavalu põhjust. Kui põhjust ei ole varem hinnatud või sümptomid on tugevad ja ebatavalised, soovitame enne aparaatse protseduuri broneerimist pöörduda arsti või füsioterapeudi poole.
Õlavalu ravivõimalused
Õlavalu käsitlus sõltub selle võimalikust põhjusest. Sageli on olulisel kohal:
- koormuse ajutine kohandamine;
- õla liikuvuse säilitamine;
- individuaalselt valitud harjutused;
- õla- ja abaluupiirkonna lihaste järkjärguline tugevdamine;
- töö- ja treeningkoormuse korrigeerimine;
- vajaduse korral arsti soovitatud ravimid või süsteravi;
- valitud juhtudel aparaatne füsioteraapia;
- raskemate vigastuste või ulatuslike muutuste korral eriarsti hinnang.
Aparaatne protseduur ei asenda õlavalu põhjuse hindamist ega aktiivset taastusravi. Eesmärk on vajaduse korral toetada terviklikku raviplaani, mitte lubada ühe protseduuriga probleemi kõrvaldamist.
Lööklaineteraapia õlapiirkonna vaevuste korral
Lööklaineteraapiat kasutatakse valitud juhtudel mõne pikemaajaliselt püsinud õlapiirkonna kõõlusevaevuse korral. Protseduur ei sobi automaatselt iga õlavalu, värske trauma või külmunud õla korral.
Protseduuri käigus suunatakse aparaadi abil valitud piirkonda mehaanilisi impulsse. Impulsside tugevust kohandatakse vastavalt piirkonnale ja inimese enesetundele. Protseduuri ajal võib esineda ebamugavust või valu ning piirkond võib olla pärast protseduuri ajutiselt hell.
Uuringute tulemused võivad eri õlavaevuste ja inimeste puhul erineda. Tulemust ega vajalikku protseduuride arvu ei saa ette garanteerida.
Loe enne broneerimist lähemalt lööklaineteraapia vastunäidustuste ja võimalike kõrvaltoimete kohta.
Laserteraapia õlapiirkonnale
Laserteraapia on aparaadipõhine protseduur, mille käigus suunatakse valitud kehapiirkonda madala intensiivsusega laserivalgust. Seda kasutatakse mõnikord õlapiirkonna pehmete kudede vaevuste toetava protseduurina.
Laserteraapia sobivus sõltub õlavalu põhjusest, terviseseisundist ja võimalikest vastunäidustustest. Protseduur ei taasta rebenenud kõõlust ega asenda harjutusi või arsti määratud ravi.
Loe lähemalt: laserteraapia Tallinnas.
Ultraheliteraapia õlapiirkonnale
Ultraheliteraapias kasutatakse kõrgsageduslikke helilaineid, mis suunatakse kontaktgeeli abil valitud piirkonda. Protseduuri võidakse kasutada mõne lihase, kõõluse või muu pehmekoe vaevuse toetava käsitluse osana.
Ultraheliteraapia ei sobi igale õlaprobleemile. Enne protseduuri tuleb arvestada valu põhjuse, naha seisundi, implantaatide ja teiste võimalike vastunäidustustega.
Loe lähemalt: ultraheliteraapia Tallinnas.
Õlavalu toetavad protseduurid Tallinnas
Laineravis tehakse õlapiirkonnale lööklaine-, laser- ja ultraheliteraapiat eelneval kokkuleppel. Sobiv protseduur sõltub vaevuse iseloomust ja teadaolevatest vastunäidustustest.
Lööklaineteraapia: 37 € ühe piirkonna kohta
Laserteraapia: 15 € ühe piirkonna kohta
Ultraheliteraapia: 15 € ühe piirkonna kohta
Asukoht: Tondi 27, Tallinn
Telefon: 5229 228
E-post: broneering@laineravi.ee
Vastuvõtt: ainult eelbroneerimisega
Kui õlavalu põhjus ei ole teada, valu tekkis pärast traumat või kätt ei ole võimalik tavapäraselt liigutada, pöördu enne protseduuri broneerimist arsti või füsioterapeudi poole.
Korduma kippuvad küsimused õlavalu kohta
Kas õlavaluga võib liikuda?
Üldjuhul tasub õlga jõukohaselt liigutada, kuid vältida ajutiselt tegevusi, mis põhjustavad valu järsku tugevnemist. Sobiv koormus sõltub vaevuse põhjusest. Trauma, tugeva valu või märgatava jõukaotuse korral tuleb enne harjutamist küsida tervishoiutöötaja hinnangut.
Miks õlg valutab just öösel?
Öist valu võib esineda mitme õlavaevuse korral. Seda võivad mõjutada magamisasend, surve valutavale piirkonnale ja õla kudede ärritus. Püsiva või süveneva öövalu korral tuleks vaevuse põhjust hinnata.
Kas iga õlavalu korral sobib lööklaineteraapia?
Ei. Lööklaineteraapiat kasutatakse valitud juhtudel eelkõige mõne pikemaajaliselt püsinud kõõlusevaevuse korral. Protseduuri ei valita ainult selle põhjal, et õlg valutab.
Kas õlavalu võib tulla kaelast?
Jah. Kaela ja närvijuurtega seotud probleemid võivad põhjustada õlga või kätte kiirguvat valu. Kui valuga kaasneb tuimus, surisemine või jõu vähenemine, tuleks pöörduda tervishoiutöötaja poole.
Kui kiiresti õlavalu möödub?
Vaevuse kestus sõltub selle põhjusest. Kergem ülekoormus võib leeveneda suhteliselt kiiresti, kuid kõõlusevaevus või külmunud õlg võib püsida kauem. Kindlat paranemisaega ei ole võimalik ette lubada.
Oluline teada
Siin esitatud teave on üldinformatiivne ega asenda arsti või muu tervishoiutöötaja diagnoosi, ravisoovitust ega individuaalset hinnangut. Tugevate, süvenevate või ebatavaliste sümptomite korral pöördu tervishoiutöötaja poole.