Puusa väliskülje valu: sümptomid, põhjused ja ravi

Puusa väliskülje valu on sage vaevus, mis võib häirida kõndimist, trepist liikumist ja valulikul küljel magamist. Seda probleemi nimetatakse sageli trohhanteriidiks või puusa bursiidiks, kuid valu põhjus ei ole alati ainult limapauna põletik.

Tänapäeval kasutatakse sageli laiemat nimetust suure pöörla valusündroom. See hõlmab puusa välisküljel paiknevate tuharalihaste kõõluste ülekoormust, limapauna ärritust ja nende seisundite kombinatsioone.

Mis põhjustab puusa väliskülje valu?

Reieluu ülemise osa välisküljel paikneb luuline piirkond, mida nimetatakse suureks pöörlaks. Sellele kinnituvad puusa stabiilsust ja liikumist toetavate tuharalihaste kõõlused. Piirkonnas paiknevad ka limapaunad, mille ülesanne on vähendada kudedevahelist hõõrdumist.

Kui kõõlustele langev koormus ületab nende taluvuse või piirkond satub korduvalt surve alla, võivad kõõlused ja limapaunad muutuda ärritunuks ning valulikuks. Seetõttu ei tähenda puusa väliskülje valu tingimata puusaliigese kulumist ega ainult bursiiti.

Kõige iseloomulikum sümptom on valu või hellus puusa välisküljel. Valu võib levida tuhara piirkonda või mööda reie väliskülge allapoole, kuid tavaliselt ei ulatu see põlvest märgatavalt kaugemale.

Vaevus võib tugevneda:

• valulikul küljel lamades;
• pikemal kõndimisel või seismisel;
• trepist või mäest üles liikudes;
• toolilt või autost tõustes;
• ühel jalal seistes;
• joostes ja teisi puusa koormavaid tegevusi tehes;
• jalgu ristates või puusale toetudes.

Valu võib olla alguses tuntav ainult koormuse ajal, kuid tugevama ärrituse korral häirida ka magamist ja igapäevaseid tegevusi.

Võimalikud põhjused ja koormustegurid

Puusa väliskülje valu võib tekkida järk-järgult või pärast tavapärasest suuremat koormust. Sageli ei ole võimalik välja tuua ühte kindlat põhjust.

Võimalikud koormustegurid on:

• kõndimis-, jooksu- või treeningmahu kiire suurendamine;
• sage treppidest või kallakutest liikumine;
• pikaajaline seismine;
• korduv valulikul küljel lamamine;
• kukkumine või otsene löök puusapiirkonda;
• puusa ümbritsevate lihaste vähenenud jõud ja koormustaluvus;
• alaselja-, põlve- või jalalabavaevused, mis muudavad liikumismustrit;
• taastumine puusapiirkonna vigastusest või operatsioonist.

Kuidas puusa väliskülje valu hinnatakse?

Puusa väliskülje valu põhjust hinnatakse sümptomite, koormusajaloo ja füüsilise läbivaatuse põhjal. Tavaliselt kontrollitakse piirkonna puutetundlikkust, puusaliigese liikuvust ning tuharalihaste jõudu ja koormustaluvust.

Röntgen-, ultraheli- või magnetresonantsuuringut ei ole alati vaja. Uuringuid võidakse kasutada siis, kui valu põhjus jääb ebaselgeks, sümptomid tekkisid pärast traumat või tavapärane taastumine ei kulge oodatult.

Puusa väliskülje valuga võivad sarnaneda puusaliigese kulumisest, alaseljast, närviärritusest või muudest piirkonna kudedest lähtuvad vaevused. Seetõttu ei saa üksnes valu asukoha järgi kindlat diagnoosi panna.

Millal tuleks pöörduda tervishoiutöötaja poole?

Hindamist tasub küsida, kui valu:

• kestab mitu nädalat ega hakka koormuse kohandamisel vähenema;
• muutub järjest tugevamaks;
• häirib märgatavalt kõndimist või magamist;
• tekkis pärast kukkumist või muud traumat;
• kaasneb jala nõrkuse, tuimuse või ulatusliku liikumispiiranguga.

Kiiret meditsiinilist hindamist vajab tugev traumajärgne valu, mille korral ei saa jalale toetuda, ning puusapiirkonna märgatav punetus, kuumus või turse koos palaviku või halva enesetundega.

Puusa väliskülje valu ravi

Ravi sõltub valu põhjusest, kestusest ja tugevusest. Tavaliselt alustatakse koormuse kohandamisest ning puusa ümbritsevate lihaste jõu ja koormustaluvuse järkjärgulisest parandamisest.

Taastumine võib hõlmata:

• valu süvendavate tegevuste ajutist vähendamist;
• kõndimis- või treeningmahu kohandamist;
• tuhara- ja puusalihaste järk-järgulist tugevdamist;
• liikumis- ja töövõtete korrigeerimist;
• füsioterapeudi koostatud harjutuskava;
• vajaduse korral valu leevendavaid ravimeid tervishoiutöötaja või apteekri soovitusel.

Täielik puhkus ei ole tavaliselt vajalik. Sobivas koguses liikumine aitab säilitada puusa liikuvust ja lihasjõudu, kuid koormus ei tohiks põhjustada valu selget ja pikalt kestvat ägenemist.

Kuidas vähendada puusale langevat survet?

Puusa välisküljel paiknevad kõõlused ja limapaunad võivad olla tundlikud otsese surve suhtes. Seetõttu võib abi olla igapäevaste asendite ajutisest muutmisest.

Proovida võib järgmist:

• vältida valulikul küljel magamist;
• teisel küljel magades asetada padi põlvede vahele;
• vältida pikalt ühele puusale toetumist;
• mitte istuda pikalt jalad tugevalt ristis;
• vähendada ajutiselt sagedast treppidest ja järskudest kallakutest liikumist;
• suurendada kõndimis- ja treeningkoormust järk-järgult.

Kui vaevus püsib, võib tervishoiutöötaja kaaluda täiendavaid ravivõimalusi vastavalt valu tõenäolisele põhjusele.

Lööklaineteraapia puusa väliskülje valu korral

Pikemalt kestnud puusa väliskülje valu puhul võib ühe toetava meetodina kaaluda lööklaineteraapiat, eriti kui vaevus on seotud suure pöörla piirkonna kõõluste ülekoormusega. Enne protseduuri tuleb hinnata valu tõenäolist põhjust, sest lööklaineteraapia ei sobi kõikide puusavaevuste korral.

Protseduuri ajal suunatakse valulikku piirkonda mehaanilised impulsid. Need võivad mõjutada valutundlikkust ja toetada koormusest ärritunud kudede taastumist. Protseduur võib olla ajutiselt ebamugav ning ravitud piirkond pärast seda mõnda aega hell.

Uuringutes on lööklaineteraapia näidanud osal suure pöörla valusündroomiga inimestel valu vähenemist, kuid tulemused ei ole kõigil ühesugused ja tõendusmaterjalil on piiranguid. Seetõttu kasutatakse lööklaineteraapiat tavaliselt koos koormuse kohandamise ja sobivate harjutustega, mitte nende asemel.

Meetodi sobivust ja protseduuride arvu hinnatakse individuaalselt.

Korduma kippuvad küsimused

Kas puusa bursiit ja trohhanteriit tähendavad sama asja?

Neid nimetusi kasutatakse sageli puusa väliskülje valu kirjeldamiseks. Valu ei pruugi siiski lähtuda ainult limapaunast. Sageli on haaratud ka suure pöörla piirkonda kinnituvad tuharalihaste kõõlused. Seetõttu kasutatakse laiemat nimetust suure pöörla valusündroom.

Miks valutab puus eriti öösel?

Valulikul küljel lamades suureneb surve puusa välisküljel paiknevatele kõõlustele ja limapaunale. Ebamugavust võib vähendada teisel küljel magamine koos põlvede vahele asetatud padjaga.

Kas puusavaluga võib liikuda?

Täielik puhkus ei ole tavaliselt vajalik. Liikumist võib jätkata sellises ulatuses, mis ei põhjusta valu tugevat või pikalt kestvat ägenemist. Koormust tuleks suurendada järk-järgult.

Kui kaua puusa väliskülje valu kestab?

Taastumise kiirus sõltub vaevuse põhjusest, kestusest ja koormusest. Mõnel inimesel leeveneb valu mõne nädalaga, pikemalt kestnud kõõlusevaevuse korral võib taastumine võtta mitu kuud. Kui sümptomid ei vähene või süvenevad, tuleks küsida tervishoiutöötaja hinnangut.

Tähelepanu! Siin esitatud tekst on üldinformatiivne ega asenda individuaalset hinnangut.