Golfari küünarnukk: sümptomid, põhjused ja ravi

Golfari küünarnukk ehk mediaalne epikondüalgia on küünarliigese siseküljel paiknevate kõõluste ülekoormusvaevus. Tüüpiline sümptom on valu või hellus küünarnuki siseküljel, mis võib tugevneda haaramisel, tõstmisel, randme painutamisel või käe pööramisel.

Nimetusest hoolimata ei esine golfari küünarnukki ainult golfimängijatel. Vaevus võib tekkida füüsilise töö, jõutreeningu, reketi- ja viskespordialade ning teiste korduvaid või jõulisi käeliigutusi nõudvate tegevuste tagajärjel.

Kui valu paikneb küünarnuki siseküljel, võib olla tegemist golfari küünarnukiga.

Mis on golfari küünarnukk?

Küünarvarre painutajalihaste kõõlused kinnituvad õlavarreluu siseküljel paiknevale luulisele osale. Kui neid kõõluseid koormatakse korduvalt või liiga intensiivselt, võivad kõõluse struktuuris tekkida muutused ning piirkond muutub valulikuks ja koormustundlikuks.

Valu paikneb tavaliselt küünarnuki siseküljel, kuid võib levida ka mööda küünarvarre sisekülge randme suunas. Mõnikord kaasneb vaevusega käe nõrkus või ebamugavus esemete haaramisel.

Golfari küünarnuki sümptomid

Golfari küünarnuki sümptomid võivad kujuneda järk-järgult või tekkida pärast tavapärasest suuremat koormust. Kõige sagedamini esineb:

  • valu ja hellus küünarnuki siseküljel;
  • valu esemete haaramisel, kandmisel või tõstmisel;
  • ebamugavus randme painutamisel või küünarvarre pööramisel;
  • valu käepigistusel või purgikaane avamisel;
  • valu levimine küünarvarre siseküljele;
  • haardejõu vähenemine.

Vaevus võib alguses avalduda ainult koormuse ajal, kuid tugevama ärrituse korral võib valu häirida ka igapäevatoiminguid või esineda puhkeolekus.

Millest golfari küünarnukk tekib?

Golfari küünarnukk tekib tavaliselt siis, kui randme ja sõrmede painutajalihaste kõõlused saavad rohkem koormust, kui nad parajasti taluvad. Põhjuseks võib olla üks tugev pingutus, kuid sagedamini kujuneb vaevus korduvate liigutuste ja ebapiisava taastumise koosmõjul.

Võimalikud koormustegurid on:

  • korduv tugev haaramine või pigistamine;
  • raskuste tõstmine ja kandmine;
  • käsitööriistade kasutamine;
  • jõutreening ja raskuste tõstmine;
  • golf, reketialad ja viskeliigutused;
  • pikaajaline arvutitöö koos randme või küünarvarre liigse pingega;
  • koormuse liiga kiire suurendamine.

Kuidas golfari küünarnukki diagnoositakse?

Golfari küünarnukki hinnatakse tavaliselt sümptomite, koormusajaloo ja küünarliigese läbivaatuse põhjal. Valu võib tugevneda, kui inimene painutab rannet vastupanu vastu või pigistab käega mõnda eset.

Ultraheli-, röntgen- või magnetresonantsuuringut ei ole alati vaja. Neid võidakse kasutada siis, kui valu põhjus jääb ebaselgeks, sümptomid tekkisid trauma järel või tavapärane ravi ei anna oodatud tulemust.

Kui valuga kaasnevad tuimus või surin väikeses ja nimeta sõrmes, märgatav käenõrkus, tugev turse või liikumispiirang, tule tuleb pöörduda tervishoiutöötaja poole. Sellised sümptomid võivad viidata ka närviärritusele või mõnele teisele küünarliigese probleemile.

Golfari küünarnuki ravi

Ravi eesmärk on vähendada kõõluse ärritust ja taastada järk-järgult selle koormustaluvus. Täielik ja pikaajaline käe kasutamise vältimine ei ole tavaliselt vajalik, kuid valu selgelt süvendavaid tegevusi tuleks ajutiselt vähendada või kohandada.

Taastumine võib hõlmata:

  • koormuse ajutist vähendamist ja töövõtete muutmist;
  • randme ja küünarvarre liikuvusharjutusi;
  • lihaste ning kõõluste järk-järgulist tugevdamist;
  • füsioterapeudi koostatud harjutuskava;
  • vajaduse korral küünarvarrerihma või randmetoe kasutamist;
  • valu leevendavaid ravimeid tervishoiutöötaja või apteekri soovitusel.

Taastumise kiirus sõltub vaevuse kestusest, koormusest ja kõõluse seisundist. Pikalt kestnud probleemi korral võib paranemine võtta mitu kuud.

Lööklaineteraapia golfari küünarnuki korral

Kui golfari küünarnuki vaevus on kestnud pikemat aega ning koormuse kohandamine ja harjutused ei ole andnud piisavat tulemust, võib ühe toetava ravimeetodina kaaluda lööklaineteraapiat.

Protseduuri ajal suunatakse valulikku piirkonda mehaanilised impulsid. Ravi eesmärk on mõjutada valutundlikkust ja toetada kõõluse taastumisprotsesse. Protseduur võib olla tundlik või mõõdukalt ebamugav ning ravitud piirkond võib jääda lühikeseks ajaks hellaks.

Golfari küünarnuki puhul kasutatakse lööklaineteraapiat tavaliselt koos koormuse korrigeerimise ja sobivate harjutustega. Üksnes protseduurist ei pruugi piisata, kui valu põhjustanud koormus jätkub muutumatul kujul.

Ravimeetodi sobivust ja protseduuride arvu tuleb hinnata individuaalselt. Golfari küünarnuki kohta on teadusuuringuid vähem kui tennisisti küünarnuki kohta ning ravi tulemus võib inimestel erineda.

Lööklaineteraapia
lühidalt

Kestus: tavaliselt 10–15 minutit
Hind: 37 € ühe piirkonna kohta
Asukoht: Tondi 27, Tallinn
Vastuvõtt: ainult eelbroneerimisega

Korduma kippuvad küsimused

Mis vahe on golfari küünarnukil ja tennisisti küünarnukil?

Golfari küünarnuki korral paikneb valu peamiselt küünarnuki siseküljel. Tennisisti küünarnuki puhul on valulik tavaliselt küünarnuki väliskülg. Mõlemad on enamasti seotud küünarvarre kõõluste ülekoormusega.

Kas golfari küünarnukk võib iseenesest paraneda?

Kergem vaevus võib koormuse vähendamise ja sobivate harjutuste abil aja jooksul taanduda. Kui valu põhjustanud tegevus jätkub muutumatul kujul, võib probleem muutuda pikaajaliseks või korduvalt ägeneda.

Kui kaua golfari küünarnuki paranemine kestab?

Taastumise aeg sõltub vaevuse kestusest ja tugevusest ning käele langevast koormusest. Mõnel inimesel väheneb valu mõne nädala jooksul, kuid pikalt kestnud kõõluseprobleemi paranemine võib võtta mitu kuud.

Kas golfari küünarnukk on põletik?

Nimetust „mediaalne epikondüliit” kasutatakse sageli, kuid pikaajalise vaevuse korral ei ole tegemist tingimata klassikalise ägeda põletikuga. Probleem võib olla seotud kõõluse struktuursete muutuste ja vähenenud koormustaluvusega.

Kas golfari küünarnukiga võib trenni teha?

Täielik treeningupaus ei ole alati vajalik, kuid valu selgelt suurendavaid harjutusi ja koormusi tuleks ajutiselt vähendada või muuta. Treeningukoormust on mõistlik suurendada järk-järgult vastavalt sümptomite taandumisele.

Oluline teada. Lehel esitatud teave on üldinformatiivne ega asenda arsti või muu tervishoiutöötaja diagnoosi, ravisoovitust ega individuaalset hinnangut. Tugevate, süvenevate või ebatavaliste sümptomite korral pöördu tervishoiutöötaja poole.