Achilleuse kõõluse valu: sümptomid, põhjused ja ravi

Achilleuse kõõlus ehk kannakõõlus ühendab säärelihased kandluuga ning aitab kanda jõudu kõndimisel, jooksmisel ja hüppamisel. Kõõluse ülekoormuse korral võib kanna taga või sääre alaosas tekkida valu, jäikus ja puutetundlikkus.

Seda vaevust nimetatakse sageli Achilleuse kõõluse põletikuks. Eriti pikemalt kestnud sümptomite korral ei pruugi aga tegemist olla üksnes põletikuga, mistõttu kasutatakse täpsemat üldnimetust Achilleuse kõõluse tendinopaatia. Vaevus kujuneb sageli siis, kui kõõlusele langev koormus suureneb kiiremini, kui kude jõuab sellega kohaneda.

Millised on Achilleuse kõõluse vaevuse sümptomid?

Achilleuse kõõluse tendinopaatia sümptomid kujunevad tavaliselt järk-järgult. Valu võib paikneda kanna taga kõõluse kinnituskohas või mõni sentimeeter kannast kõrgemal.

Tüüpilised sümptomid on:

• valu kõndimisel, jooksmisel või trepist limisel;
• hommikune või pärast puhkamist tekkiv jäikus;
• kõõluse puutetundlikkus;
• valu varvastele tõusmisel;
• kõõluse piirkonna kerge turse või paksenemine;
• koormuse järel tugevnev valulikkus.

Liikuma hakates võib ebamugavus ajutiselt väheneda, kuid koormuse jätkamisel või pärast tegevust uuesti tugevneda.

Kui kanna taga tekib järsku tugev valu või raksatuse tunne ning jalale toetumine või varvastele tõusmine muutub raskeks, võib tegemist olla Achilleuse kõõluse rebendiga. Sellisel juhul tuleb kiiresti pöörduda arsti poole.

Millest Achilleuse kõõluse valu tekib?

Achilleuse kõõluse vaevus kujuneb sageli siis, kui kõõlusele langeb korduvalt rohkem koormust, kui see jõuab taluda ja koormusega kohaneda. Selle võib käivitada nii sportimine kui ka tavapärasest suurem kõndimine või füüsiline töö.

Vaevuse tekkimist võivad soodustada:

• jooksu-, kõnni- või treeningkoormuse järsk suurendamine;
• sage jooksmine, hüppamine või mäest üles liikumine;
• korduvad ja pikalt kestvad koormused;
• ebapiisav taastumisaeg;
• säärelihaste nõrkus või jäikus;
• hüppeliigese piiratud liikuvus;
• jalanõude või liikumispinna vahetamine;
• varasemad Achilleuse kõõluse probleemid.

Sageli ei ole vaevusel ainult üht põhjust. Kõõluse koormustaluvust võivad mõjutada ka vanus, üldine terviseseisund ja teatud ravimid. Kui valu tekkis ilma selge koormuse muutuseta või pärast uue ravimi kasutuselevõttu, tuleks nõu pidada arsti või apteekriga.

Kuidas Achilleuse kõõluse vaevust diagnoositakse?

Achilleuse kõõluse vaevuse hindamisel küsitakse, millal valu tekkis, kus see paikneb ning millised tegevused sümptomeid suurendavad. Läbivaatuse käigus hinnatakse tavaliselt kõõluse puutetundlikkust, turset, hüppeliigese liikuvust ja säärelihase jõudu.

Diagnoos põhineb sageli sümptomitel ja kliinilisel läbivaatusel. Vajaduse korral võib arst kasutada ultraheli- või magnetresonantsuuringut, eriti kui kahtlustatakse kõõluse osalist või täielikku rebendit või valu põhjus jääb ebaselgeks.

Kui vaevuse põhjust ei ole varem hinnatud, valu tekkis järsku või jalale toetumine on raskendatud, tuleks enne füsioteraapiaprotseduuride alustamist pöörduda arsti või füsioterapeudi poole.

Kuidas Achilleuse kõõluse vaevust ravitakse?

Achilleuse kõõluse tendinopaatia ravi on enamasti mittekirurgiline. Ravi eesmärk on vähendada sümptomeid ning taastada järk-järgult kõõluse ja säärelihaste koormustaluvus.

Ravi võib hõlmata:

• valu suurendava koormuse ajutist vähendamist või muutmist;
• säärelihaste ja Achilleuse kõõluse järkjärgulist koormamist;
• hüppeliigese liikuvuse parandamist;
• treeningkoormuse ja liikumistehnika kohandamist;
• sobivate jalanõude valimist;
• füsioterapeudi koostatud harjutuskava.

Täielik ja pikaajaline puhkus võib sümptomeid ajutiselt leevendada, kuid ei taasta kõõluse koormustaluvust. Liikumise ja treeningu juurde tuleks naasta järk-järgult. Paranemine võib võtta mitu kuud ning sõltub vaevuse kestusest, asukohast ja inimese üldisest terviseseisundist.

Kas lööklaineteraapiat kasutatakse Achilleuse kõõluse vaevuse korral?

Lööklaineteraapiat kasutatakse mõnikord pikemalt kestnud Achilleuse kõõluse tendinopaatia toetava protseduurina. Protseduuri käigus suunatakse valulikule piirkonnale mehaanilisi impulsse.

Praeguste uuringute põhjal ei ole siiski kindlalt tõendatud, et lööklaineteraapia vähendaks valu või parandaks kõõluse funktsiooni rohkem kui platseeboprotseduur. Seetõttu ei asenda see koormuse kohandamist ega järkjärgulist harjutusravi.

Enne protseduuri peab olema selge vaevuse põhjus ja välistatud Achilleuse kõõluse rebend. Protseduuri sobivust hinnatakse individuaalselt.

Korduma kippuvad küsimused

Kas Achilleuse kõõluse valu tähendab alati põletikku?

Ei. Äsja tekkinud vaevuse korral võib põletikul olla oma osa, kuid pikemalt kestnud sümptomid on sageli seotud kõõluse koormustaluvuse ja ehituse muutustega. Seetõttu kasutatakse üldnimetust Achilleuse kõõluse tendinopaatia.

Kas Achilleuse kõõluse valuga võib kõndida?

Täielik puhkus ei ole tavaliselt vajalik. Liikuda võib talutavas ulatuses, kuid valu suurendavat koormust tuleks ajutiselt vähendada. Kui valu tegevuse ajal või järgmisel päeval märgatavalt tugevneb, on koormus olnud tõenäoliselt liiga suur.

Kui kaua Achilleuse kõõluse vaevusest taastumine aega võtab?

Taastumise kestus on individuaalne ja võib ulatuda mõnest nädalast mitme kuuni. Pikemalt kestnud vaevuse korral on tavaliselt vaja järjepidevat harjutusravi ja koormuse järkjärgulist suurendamist.

Kas Achilleuse kõõluse probleem tekib ainult sportlastel?

Ei. Vaevus võib tekkida ka inimestel, kes ei tegele spordiga. Kõõlust võivad koormata pikem kõndimine, füüsiline töö, treppidel liikumine või tavapärase aktiivsuse järsk suurenemine.

Millal tuleb pöörduda arsti poole?

Kiiresti tuleks abi otsida siis, kui valu tekkis järsku koos raksatuse tundega, kanna piirkond on tugevalt turses või jalale toetumine ja varvastele tõusmine on raskendatud. Arsti või füsioterapeudi hinnang on vajalik ka siis, kui valu püsib või süveneb vaatamata koormuse vähendamisele.