Seljavalu võib paikneda abaluude vahel, rindkere piirkonnas, alaseljas või mitmes piirkonnas korraga. Valu võib tekkida järsku, näiteks pärast tõstmist või harjumatut koormust, kuid kujuneda ka aegamisi pikaajalise istumise, sundasendi või korduvate liigutuste tõttu.
Seljavalu ei ole üks kindel diagnoos. Sobiv ravi sõltub valu asukohast, kestusest, kaasnevatest sümptomitest ja võimalikust põhjusest. Enamik seljavalu episoode ei ole põhjustatud raskest haigusest, kuid mõne sümptomi korral tuleb pöörduda kiiresti tervishoiutöötaja poole.
Ülaseljavalu ja abaluudevaheline valu
Ülaselja või abaluude vahel tuntav valu võib olla seotud lihaspinge, staatilise tööasendi, korduva koormuse või vähese liikumisega. Vaevus võib tugevneda arvutiga töötades, kätega keha ees tegutsedes või pärast harjumatut füüsilist koormust.
Ülaseljavalu põhjuseks ei pruugi siiski alati olla lihaspinge. Kui valuga kaasneb hingamisraskus, rindkerevalu, palavik või üldine halb enesetunne, tuleb pöörduda arsti poole.
Keskselja valu
Rindkere lülisamba piirkonnas esinev valu võib olla seotud lihaste, liigeste, roiete või lülisamba struktuuridega. Mõnikord võib sellesse piirkonda kiirguda valu ka siseelunditest.
Püsiv, öösiti tugevnev või muude sümptomitega kaasnev keskselja valu vajab tervishoiutöötaja hinnangut.
Alaseljavalu
Alaseljavalu on väga levinud ning võib avalduda valu, jäikuse, lihaspinge või liikumisraskusena. Mõnikord kiirgub valu tuharasse või jalga.
Alaseljavalu põhjuste, sümptomite ja ravivõimaluste kohta saab täpsemalt lugeda eraldi artiklist: alaseljavalu: sümptomid, põhjused ja ravivõimalused.
Seljavalu võimalikud põhjused
Seljavalu võib olla seotud näiteks:
- lihaste, kõõluste või sidekoe ülekoormusega;
- järsu liigutuse või harjumatu füüsilise pingutusega;
- raskuste tõstmise või korduvate töövõtetega;
- pikaajalise istumise või muu staatilise asendiga;
- lülisamba liigeste või lülivaheketaste muutustega;
- närvijuure ärrituse või pitsumisega;
- kukkumise, löögi või muu vigastusega;
- põletikulise haiguse, infektsiooni või luumurruga;
- mujalt kehast selga kiirguva valuga.
Sageli ei ole võimalik nimetada ühte kindlat muutust, mis valu täielikult selgitaks. Pildiuuringul nähtavad muutused ei pruugi alati olla valu põhjus ning ka tugeva valu korral ei ole tingimata tegemist raske koekahjustusega.
Mida teha seljavalu korral?
Kui puuduvad ohumärgid, võib seljavalu korral üldjuhul jätkata jõukohast liikumist ja tavapäraseid igapäevaseid tegevusi. Pikaajalist voodirežiimi enamasti ei soovitata.
Taastumist võivad toetada:
- koormuse ajutine kohandamine;
- rahulik kõndimine ja muu jõukohane liikumine;
- tööasendi regulaarne vahetamine;
- sagedased liikumispausid istuva töö ajal;
- individuaalselt sobivad harjutused;
- sooja või külma kasutamine enesetunde järgi;
- piisav uni ja taastumine;
- koormuse järkjärguline suurendamine.
Valuvaigistite või põletikuvastaste ravimite sobivust tasub küsida arstilt või apteekrilt, sest kõik ravimid ei sobi igale inimesele.
Kui liikumine põhjustab valu järsku tugevnemist, valu hakkab jäsemesse kiirguma või tekib tuimus või lihasnõrkus, tuleks enne harjutuste jätkamist küsida tervishoiutöötaja nõu.
Millal tuleb seljavaluga arsti poole pöörduda?
Tervishoiutöötaja poole tuleks pöörduda, kui seljavalu:
- püsib mitu nädalat ega näita paranemise märke;
- süveneb kiiresti või on väga tugev;
- takistab magamist, töötamist või igapäevast liikumist;
- tekkis pärast kukkumist, liiklusõnnetust või muud traumat;
- on tugevam öösiti või puhkeasendis;
- esineb koos palaviku, külmavärinate või halva enesetundega;
- kaasneb seletamatu kaalulangusega;
- kiirgub tugevasti kätte või jalga;
- esineb koos süveneva tuimuse või lihasnõrkusega.
Kiiret arstiabi vajavad seljavaluga kaasnev uriini- või roojapidamatus, urineerimisraskus, tundlikkuse kadumine lahkliha piirkonnas või mõlema jala süvenev nõrkus ja tuimus.
Kui ülaseljavaluga kaasneb rindkerevalu, hingamisraskus, külm higi või ootamatu nõrkustunne, tuleb samuti pöörduda kiiresti abi saamiseks.
Kas seljavalu korral on vaja pildiuuringut?
Röntgen-, kompuuter- või MRT-uuringut ei ole iga seljavalu korral vaja. Uuringut kaalutakse eelkõige siis, kui esineb kahtlus vigastusele või haigusele, ilmnevad neuroloogilised sümptomid või uuringu tulemus võib muuta edasist raviplaani.
Seljavalu hindamisel on olulised sümptomite kirjeldus, valu kestus, kaasnevad vaevused, varasemad haigused ja läbivaatus.
Seljavalu ravivõimalused
Seljavalu ravi sõltub selle võimalikust põhjusest ja sümptomite kestusest. Raviplaani võivad kuuluda:
- igapäevase aktiivsuse säilitamine;
- füsioteraapia ja individuaalsed harjutused;
- lihasjõu, liikuvuse ja koormustaluvuse arendamine;
- töökoormuse ja tööasendi kohandamine;
- arsti või apteekri soovitatud ravimid;
- pikemaajalise valu korral und, stressi, töökoormust ja igapäevaseid harjumusi arvestav terviklik lähenemine.
Kui seljavalul on konkreetne meditsiiniline põhjus, valitakse ravi selle põhjuse järgi.
Aparaatne füsioteraapia seljavalu korral
Aparaatset füsioteraapiat ei saa valida üksnes selle põhjal, et inimesel valutab selg. Enne protseduuri tuleb arvestada valu võimaliku põhjuse, asukoha ja kestusega ning välistada olukorrad, mille puhul on esmalt vaja arsti hinnangut.
Laineravis kasutatavad protseduurid hõlmavad muu hulgas magnetteraapiat, laserteraapiat ja diadünaamikat. Valitud juhtudel võib aparaatne protseduur olla üks osa laiemast taastumisplaanist, kuid see ei asenda diagnoosimist, jõukohast liikumist ega aktiivset taastusravi.
Protseduuri sobivus ja vastunäidustused tuleb alati enne alustamist läbi vaadata. Kui seljavalu põhjus ei ole teada või esineb jalga või kätte kiirguv valu, tuimus, lihasnõrkus või muu ebatavaline sümptom, tuleks kõigepealt pöörduda tervishoiutöötaja poole.
Kuidas vähendada seljavalu kordumise tõenäosust?
Kõiki seljavalu episoode ei ole võimalik ära hoida, kuid selja koormustaluvust saab toetada regulaarsete harjumustega:
- liigu võimalikult regulaarselt;
- arenda järk-järgult kehatüve ja jäsemete jõudu;
- väldi pikka järjestikust istumist;
- vaheta päeva jooksul tööasendeid;
- suurenda treeningu- ja töökoormust järk-järgult;
- õpi raskusi tõstma enda võimekusele vastaval viisil;
- hoolitse une ja taastumise eest.
Ühte täiuslikku istumis- või tööasendit ei ole. Sageli on kõige kasulikum asendit regulaarselt vahetada ning anda kehale päeva jooksul erinevat liiki koormust.
Korduma kippuvad küsimused seljavalu kohta
Kas seljavaluga võib liikuda?
Üldjuhul võib ja tasub jõukohast liikumist jätkata. Pikaajaline voodis püsimine võib muuta selja jäigemaks ja igapäevaste tegevuste juurde naasmise raskemaks. Koormust tuleb siiski kohandada enesetunde järgi.
Kas seljavalu võib olla põhjustatud lihaspingest?
Jah, lihaste ülekoormus ja pinge on seljavalu sagedased võimalikud põhjused. Ainult valu asukoha või tunnetuse järgi ei saa siiski kindlalt otsustada, millisest koest valu pärineb.
Kas seljavalu tähendab lülivaheketta probleemi?
Mitte tingimata. Seljavalul võib olla palju põhjuseid ning sageli ei ole võimalik leida ühte kindlat struktuurset muutust, mis sümptomeid täielikult selgitaks.
Kui kaua seljavalu kestab?
Paljud ägedad seljavalu episoodid hakkavad mõne päeva või nädala jooksul leevenema. Mõnel inimesel võib valu püsida kauem või korduda. Kui vaevus ei parane, süveneb või takistab igapäevast tegevust, tuleks pöörduda tervishoiutöötaja poole.
Milline aparaatne protseduur sobib seljavalu korral?
Seda ei saa otsustada üksnes sõna „seljavalu” põhjal. Meetodi valik sõltub vaevuse võimalikust põhjusest, piirkonnast, kestusest, kaasnevatest sümptomitest ja vastunäidustustest.
Seljavaluga aparaatsele füsioteraapiale Tallinnas
Kui seljavalu põhjus on hinnatud, ohumärgid puuduvad ja soovid küsida lisateavet aparaatse füsioteraapia võimaluste kohta, võta Laineraviga ühendust.
Aadress: Tondi 27, Tallinn
Telefon: +372 5229 228
E-post: broneering@laineravi.ee
Protseduurid toimuvad ainult eelbroneerimisega. Aega saab taotleda broneerimisvormi kaudu.
Allikad
- Maailma Terviseorganisatsioon: Low back pain
- NHS: Back pain
- NICE: Low back pain and sciatica in over 16s
- Ida-Tallinna Keskhaigla: Seljavalu
Tähelepanu! Siin esitatud tekst on üldinformatiivne ega asenda arsti või muu tervishoiutöötaja diagnoosi, ravisoovitust ega individuaalset hinnangut.