Alaseljavalu tähendab valu, pinget või jäikust selja alumises osas. Vaevus võib tekkida järsku või kujuneda pikema aja jooksul ning mõnikord kiirguda ka tuharasse või jalga.
Alaseljavalu põhjused ja raskusaste võivad olla väga erinevad. Sobivad ravivõimalused sõltuvad sümptomitest, nende kestusest ja inimese üldisest terviseseisundist. Tugeva, süveneva või pikalt kestva valu korral tuleks pöörduda tervishoiutöötaja poole.
Alaseljavalu sümptomid
Alaseljavalu võib avalduda erinevalt. Sagedasemad sümptomid on:
- tuim, terav või põletav valu alaseljas;
- selja jäikus ja liikumisulatuse vähenemine;
- valu tugevnemine kummardamisel, tõstmisel või pikalt istumisel;
- alaselja lihaspinge või lihaskrambid;
- tuharasse või jalga kiirguv valu;
- raskused püsti tõusmisel, kõndimisel või tavapäraste tegevuste tegemisel.
Sümptomite tugevus ei näita alati vaevuse põhjust ega raskusastet. Kui valuga kaasneb jala nõrkus, tundlikkuse muutus või muu ebatavaline sümptom, tuleks pöörduda tervishoiutöötaja poole.
Alaseljavalu võimalikud põhjused
Alaseljavalu ei ole üks kindel diagnoos. Sageli ei ole võimalik tuvastada ühte konkreetset haigust või lülisamba muutust, mis valu täielikult selgitaks.
Alaseljavalu võib olla seotud näiteks:
- lihaste ja sidekoe ülekoormuse või venitusega;
- järsu, harjumatu või korduva füüsilise koormusega;
- pikaajalise sundasendi või vähese liikumisega;
- lülivaheketaste või lülisamba liigeste muutustega;
- närvijuure ärrituse või pitsumisega;
- kukkumise, löögi või muu vigastusega;
- harvem põletikulise haiguse, luumurru, infektsiooni või mujalt kehast selga kiirguva valuga.
Pildiuuringul nähtavad muutused ei pruugi alati olla valu põhjuseks. Seetõttu hinnatakse ravivajadust sümptomite, läbivaatuse ja inimese üldise terviseseisundi põhjal.
Millal tuleb alaseljavaluga arsti poole pöörduda?
Enamik alaseljavalu juhtumeid ei vaja erakorralist abi. Tervishoiutöötaja poole tuleks siiski pöörduda, kui valu:
- on väga tugev, süveneb kiiresti või tekkis pärast tõsist kukkumist või õnnetust;
- püsib mitu nädalat ega näita paranemise märke;
- takistab igapäevast liikumist, töötamist või magamist;
- on tugevam öösiti või sellega kaasneb seletamatu kaalulangus;
- esineb koos palaviku, külmavärinate või üldise halva enesetundega.
Kiiret arstiabi vajavad alaseljavaluga kaasnev uriini- või roojapidamatus, urineerimisraskus, tundlikkuse kadumine lahkliha piirkonnas ning mõlema jala süvenev nõrkus või tuimus.
Alaseljavalu ravivõimalused
Alaseljavalu ravi sõltub vaevuse võimalikust põhjusest, kestusest ja sümptomite tugevusest. Paljudel juhtudel on eesmärk säilitada või taastada liikumisvõime ning naasta järk-järgult tavapäraste tegevuste juurde.
Ravivõimalused võivad hõlmata:
- igapäevase liikumise ja jõukohase kehalise aktiivsuse jätkamist;
- individuaalselt sobivaid harjutusi ja füsioteraapiat;
- koormuse ajutist kohandamist ning tööasendi parandamist;
- sooja või külma kasutamist sümptomite leevendamiseks;
- valuvaigistavaid või põletikuvastaseid ravimeid tervishoiutöötaja või apteekri soovitusel;
- pikemaajalise valu korral terviklikku raviplaani, mis arvestab ka une, stressi, töökoormuse ja igapäevaste harjumustega.
Pikaajalist voodirežiimi üldjuhul ei soovitata. Kui alaseljavalu põhjusena leitakse konkreetne haigus või vigastus, valitakse ravi selle järgi.
Aparaatne füsioteraapia alaseljavalu korral
Aparaatset füsioteraapiat ei valita üksnes valu asukoha põhjal. Sobiva meetodi hindamisel tuleb arvestada alaseljavalu võimalikku põhjust, sümptomite kestust, kaasuvaid haigusi ja vastunäidustusi.
Mittespetsiifilise alaseljavalu korral on tavaliselt esikohal jõukohane liikumine, harjutused ja igapäevase aktiivsuse säilitamine. Aparaatne protseduur võib valitud juhtudel kuuluda laiemasse raviplaani, kuid see ei asenda vaevuse põhjuse hindamist ega aktiivset taastusravi.
Kui alaseljavaluga kaasneb jalga kiirguv tugev valu, süvenev nõrkus, tuimus või põie ja soolestiku talitluse muutus, tuleb enne protseduuri pöörduda tervishoiutöötaja poole.
Kuidas vähendada alaseljavalu kordumise riski?
Kõiki alaseljavalu episoode ei ole võimalik ära hoida, kuid selja tervist ja koormustaluvust saab toetada regulaarsete harjumustega.
Kasulik võib olla:
- liikuda regulaarselt ja vältida pikka järjestikust istumist;
- teha kehatüve ja jalgade jõudu ning liikuvust arendavaid harjutusi;
- suurendada füüsilist koormust järk-järgult;
- vahetada päeva jooksul tööasendit ja teha liikumispause;
- kohandada töökoht ja tõstmisvõtted tehtavale tööle sobivaks;
- hoolitseda piisava une ja taastumise eest;
- hoida kehakaal enda jaoks sobivas vahemikus ning vältida suitsetamist.
Ühte täiuslikku istumis- või tööasendit ei ole. Sageli on kõige olulisem asendit regulaarselt vahetada ja anda kehale päeva jooksul erinevat koormust.
Korduma kippuvad küsimused alaseljavalu kohta
Kas alaseljavaluga võib liikuda?
Üldjuhul on jõukohane liikumine soovitatav ning tavapäraseid tegevusi tasub võimaluse korral jätkata. Koormust võib ajutiselt vähendada, kuid pikaajaline voodirežiim ei ole enamasti vajalik. Kui mõni tegevus põhjustab valu järsku tugevnemist, tuleks koormust kohandada.
Kui kaua alaseljavalu kestab?
Äge alaseljavalu võib kesta mõnest päevast mõne nädalani. Paljud vaevused taanduvad järk-järgult, kuid mõnel inimesel võib valu püsida kauem või korduda. Kui valu ei ole mõne nädala jooksul paranenud või süveneb, tuleks pöörduda tervishoiutöötaja poole.
Kas alaseljavalu korral on alati vaja röntgenit või MRT-uuringut?
Ei. Pildiuuringut ei ole tavaliselt vaja, kui puuduvad tõsisele haigusele või vigastusele viitavad sümptomid. Uuringut kaalutakse siis, kui selle tulemus võib mõjutada diagnoosi või raviplaani.
Kas jalga kiirguv valu tähendab ishiast?
Jalga kiirguv valu võib olla seotud närvijuure ärrituse ehk ishiasega, kuid mitte iga jalavalu ei ole ishias. Kui kiirguva valuga kaasneb süvenev tuimus, lihasnõrkus või põie ja soolestiku talitluse muutus, tuleb pöörduda kiiresti arsti poole.
Allikad
- Tervisekassa: „Jälle see seljavalu”
- Tervisekassa: „Kuidas vabaneda seljavalust?”
- Maailma Terviseorganisatsioon: „Low back pain”
- NICE: „Low back pain and sciatica in over 16s – recommendations”
- NHS: „Back pain”
Oluline teada. Lehel esitatud teave on üldinformatiivne ega asenda arsti või muu tervishoiutöötaja diagnoosi, ravisoovitust ega individuaalset hinnangut. Tugevate, süvenevate või ebatavaliste sümptomite korral pöördu tervishoiutöötaja poole.