Kinesioteipimine on meetod, mille puhul paigaldatakse valitud kehapiirkonnale elastne nahasõbralik teip. Teip ei sisalda ravimit ega piira tavaliselt oluliselt liikumist. Seda kasutatakse füsioteraapias täiendava võimalusena, et pakkuda liikumisel ajutist tuge või parandada kehapiirkonna tunnetust.
Kinesioteipimise sobivus sõltub vaevuse põhjusest, naha seisundist ja soovitud eesmärgist. Teipimine ei asenda diagnoosimist, aktiivset taastusravi ega arsti määratud ravi.
Teenus toimub Laineravis Tallinnas, aadressil Tondi 27, ainult eelbroneerimisega.
Mis on kinesioteipimine?
Kinesioteip on elastne kangast teip, mis kinnitatakse nahale spetsiaalse tehnikaga. Erinevalt jäigast sporditeibist ei ole selle peamine eesmärk liigese liikumatuks muutmine. Teip võimaldab enamasti tavapärast liikumist ning võib anda teibitud piirkonnale toetava tunde ja parandada liigutuste tunnetamist.
Kinesioteipimist kasutatakse tavaliselt koos muude meetmetega, näiteks koormuse kohandamise, sobivate harjutuste või füsioteraapiaga. Teip ise ei kõrvalda vaevuse põhjust ja selle toime sõltub nii probleemist, paigaldusviisist kui ka inimese individuaalsest reaktsioonist.
Kuidas kinesioteipimine toimub?
Enne teipimist räägitakse läbi vaevuse asukoht, kestus ja teipimise eesmärk. Samuti vaadatakse üle naha seisund, sest teipi ei paigaldata kahjustatud või ärritunud nahale.
Nahk peab olema puhas ja kuiv. Teip lõigatakse sobivasse mõõtu ning paigaldatakse vastavalt teibitavale kehapiirkonnale ja soovitud eesmärgile. Protseduur on üldjuhul valutu ning teip jääb nahale mitmeks päevaks.
Enne vastuvõttu ära kasuta teibitaval piirkonnal kreemi ega õli, sest siis ei pruugi teip korralikult kinnituda. Väga tiheda karvkatte korral võib olla vajalik karvu lühendada, kuid nahka ei ole soovitatav vahetult enne teipimist raseerida.
Õigesti paigaldatud teip ei tohiks põhjustada tugevat pinget, tuimust, külmatunnet ega valu suurenemist.
Milliste vaevuste korral teipimist kasutatakse?
Kinesioteipimist kasutatakse täiendava võimalusena näiteks järgmiste vaevuste korral:
- kaela-, õla- ja seljapiirkonna lihaspinged;
- küünarnuki, küünarvarre ja randme ülekoormusvaevused;
- põlve- ja hüppeliigesepiirkonna vaevused;
- lihaste ülekoormusest tingitud ebamugavustunne;
- taastumine pärast kergemat traumat või koormuspausi;
- vajadus tunnetada liikumisel teibitud piirkonda paremini.
Kinesioteipimise mõju kohta saadud teadustulemused ei ole kõikide vaevuste puhul ühesugused. Mõnel inimesel võib teip aidata lühiajaliselt vähendada ebamugavustunnet või toetada liikumist, teisel ei pruugi märgatavat mõju tekkida. Seetõttu käsitletakse teipimist eelkõige täiendava, mitte iseseisva ravimeetodina.
Kui valu algas pärast tugevat traumat, süveneb kiiresti või sellega kaasnevad märgatav turse, jõu vähenemine, tuimus või muud ebatavalised sümptomid, tuleks enne teipimist pöörduda arsti või füsioterapeudi poole.
Kui kaua võib kinesioteipi nahal hoida?
Kinesioteipi hoitakse nahal tavaliselt 3–5 päeva. Täpne aeg sõltub teibi tüübist, paigalduskohast, naha tundlikkusest ja igapäevasest koormusest.
Teibiga võib üldjuhul käia duši all. Pärast pesemist tuleks teibitud piirkond kuivatada õrnalt rätikuga tupsutades, mitte hõõrudes. Pikaajaline vees viibimine ja kuumus võivad teibi kiiremini lahti võtta.
Teip tuleb eemaldada varem, kui tekib:
- tugev sügelus või põletustunne;
- väljendunud punetus või villid;
- valu suurenemine;
- tuimus või külmatunne;
- muu ebaharilik nahareaktsioon.
Teip eemalda aeglaselt karvakasvu suunas. Eemaldamist võib lihtsustada soe vesi või nahale sobiv õli. Teipi ei tohiks nahalt järsult lahti rebida.
Millal kinesioteipimine ei pruugi sobida?
Kinesioteipi ei paigaldata üldjuhul:
- lahtisele haavale või kahjustatud nahale;
- põletikulisele või nakatunud nahapiirkonnale;
- aktiivse nahalööbe või nahahaiguse ägenemise korral;
- teadaoleva teibiliimi allergia korral;
- piirkonnale, kus esineb seletamatu turse;
- piirkonnale, kus verevarustus või tundlikkus on oluliselt häiritud;
- tugeva või kiiresti süveneva valu korral, mille põhjust ei ole hinnatud.
Ettevaatus on vajalik väga tundliku või hapra naha korral. Kui oled varem saanud plaastritest või teipidest nahareaktsiooni, anna sellest enne protseduuri teada.
Rasedusest, kroonilistest haigustest, verevedeldajate kasutamisest ning hiljutistest vigastustest või operatsioonidest tasub samuti teipijale enne protseduuri rääkida.
Korduma kippuvad küsimused
Kas kinesioteibiga võib duši all käia?
Jah, enamasti võib teibiga lühiajaliselt duši all käia. Pärast pesemist kuivata teip õrnalt tupsutades ning väldi selle hõõrumist.
Kas kinesioteipimine on valus?
Teibi paigaldamine ei tohiks olla valus. Kui teip hakkab tekitama valu, põletustunnet, tugevat sügelust või tuimust, tuleb see eemaldada.
Kas kinesioteibiga võib sportida?
Üldjuhul võib, kui liikumine on mugav ja vaevus seda võimaldab. Teip ei muuda vigastatud piirkonda automaatselt koormustaluvaks ega asenda vajaduse korral ortoosi, koormuspausi või meditsiinilist hindamist.
Kas teibi värvil on tähtsust?
Teibi värvide ravitoimes ei ole tõendatud olulist erinevust. Värvi võib valida eelkõige isikliku eelistuse järgi.
Kas kinesioteip sisaldab ravimit?
Ei. Tavapärane kinesioteip ei sisalda valuvaigistit ega muud raviainet.
Kas kinesioteipimine ravib vaevuse põhjuse?
Kinesioteipimine võib olla toetav abinõu, kuid ei kõrvalda tingimata vaevuse põhjust. Püsiva või korduva probleemi korral võib olla vaja hinnata koormust, liikumist, tööasendit ja muid võimalikke põhjuseid.
Kas kinesioteipi võib ise paigaldada?
Lihtsamaid teipimisi saab juhendamise järel teha ka ise. Esmakordsel teipimisel on siiski kasulik lasta teip paigaldada väljaõppe saanud spetsialistil, sest sobiv asend, suund ja pinge sõltuvad teibitavast piirkonnast ja eesmärgist.
Kinesioteipimine Tallinnas: hind ja broneerimine
Laineravi pakub kinesioteipimist Tallinnas eelneval kokkuleppel.
Hind: 18 €
Asukoht: Tondi 27, Tallinn
Vastuvõtt: ainult eelbroneerimisega
Telefon: +372 5229 228
E-post: broneering@laineravi.ee
Kui Sa ei ole kindel, kas kinesioteipimine võiks Sinu vaevuse puhul sobida, võta enne aja broneerimist meiega ühendust.
Oluline teada. Lehel esitatud teave on üldinformatiivne ega asenda arsti või muu tervishoiutöötaja diagnoosi, ravisoovitust ega individuaalset hinnangut. Tugevate, süvenevate või ebatavaliste sümptomite korral pöördu tervishoiutöötaja poole.